Pagina:Decurtins - Rätoromanische chrestomathie, VI.djvu/536

518

Lurainz Wietzel

Schi t’væla que pü ch’ün thesor,

Alhur scha tü bê vainst privô
Da tia roba, sch’êst beô.
25Gugiend à ’l pover dò, scha Dieu
Cun bains terrêngs t’ho benedieu:
Accio chia que chia da ’l hom ricch
Christus ho dit, t’iscuntra bricch.

Ho fat à ti qualchün da ’l bain,

[p. 724]      30Schi que pür in memoria tain

E rend’, inarcuntschaint acciò

Chia tü nun vêgnast acchiatô.
In tia juventüna sgür
A la lavur te renda pür,
35Perchê cur tü êst vêlg, alhur
A ti vain graiva la lavur.
Laschær, e te fidær dest bricch
Da tuot’quels in præsentia ficch
Chi s’laun dær suot, perchê nun vain
40Da cor tuot que ch’ün tschaunscha bain.
Mu scha la crusch assaglia te,
Schi nun t’asmetter per aque,
Et teis astênts main’inavaunt
In bain, cun esser toleraunt.
45Nun gnir chönsch gritt, mu temperær
Dest l’ira, bain scha tü voust fær,
Perchê chia l’ira ’l intellet
Assorv’& fò fær mæl indrett.
O quaunt mæl fæst, scha tü nun voust
50Imprender da ’l têmp chia tü poust!
Ne chi t’amuossa voust sgunder,
Co træs in tuorp vainst à crudær.
Pür taidla la respost’avaunt,

Aunz co jüdici fær sü ’l plaunt,

[p. 725]      55Tuot que chi vain ditt aunz co crair,

Scha saj’ uschêa ’l prüm s’dess vair.

Quaist dest tü bain eir advertir
Superbi e pompa da schivir:
Dieu ils superbis sbassa bôd,
60Mu ’ls hümels el adôz’in ôt.

Rouær & in agüd clamær